Referaat elavhõbedast
Vanimaks
tuntud elavhõbedaühendiks on erkpunase värvusega kinaver (HgS). Kinaver
on põhiline elavhõbeda tooraine. Elavhõbedat leidub ka jäljeelemendina
paljudes kivimites ja mineraalides (mitme erivormina). Tavaliselt üle 90%
(sageli üle 99%) lahustumatul, elusorganismidele omastamatul kujul, kuid
mikroorganismide elutegevusel muutuvad need ühendid lahustuvateks ja
lülituvad loodusringesse. Õhku ning maapinnale eraldub Hg vulkaanidest,
metallurgiatehastest, prügi põletamisest, olmest, krematooriumitest ja väga
suurel osal fossiilsete kütuste põletamisel. Nii kivisüsi kui nafta sisaldavad
märkimisväärselt elavhõbedat. Elavhõbeda sooladest on tähtsamad
elavhõbe(I)kloriid - Hg2Cl2 ehk kalomel ja elavhõbe(II)kloriid - HgCl ehk
sublimaat.
FÜÜSIKALISED OMADUSED
Järjenumber on 80, aatommass 200,59
Kuulub koos tsingi ja kaadmiumiga perioodilisussüsteemi II rühma
kõrvalalarühma (B rühma)