Eestis sellega ei tegeleta, kuigi NRG on arutlenud, et Eestil on kõik eeldused energiamahuka alumiiniumi või magneesiumitööstuse tekkeks olemas ning siia võidakse luua uus alumiiniumitehas. Metallurgiatehased on ehitatud linnast üpriski eemale tehasest tulev lõhn ning üleüldse tehase olemasolu elurajoonis häiriks paljusid inimesi. Samuti on vaja selleks kindlat kohta, kus neid maake leidub ning reostaks võimalikult vähe loodust. Ukrainas on metallurgiatehaste jaoks eraldatud lausa suur, 27,2 tuhande km2, maa-ala Zaporozhye. See moodustab Ukraina kogupindalast 4,5%.
Eestis sellega ei tegeleta, kuigi Eestil on kõik eeldused energiamahuka alumiiniumi või magneesiumitööstuse tekkeks olemas ning siia võidakse luua uus alumiiniumitehas. Metallurgiatehased on ehitatud linnast üpriski eemale tehasest tulev lõhn ning üleüldse tehase olemasolu elurajoonis häiriks paljusid inimesi. Samuti on vaja selleks kindlat kohta, kus neid maake leidub ning reostaks võimalikult vähe loodust. Ukrainas on metallurgiatehaste jaoks eraldatud lausa suur, 27,2 tuhande km2, maa-ala Zaporozhye. See moodustab Ukraina kogupindalast 4,5%. Metalli tootmine on mitmeastmeline protsess. See koosneb maagi tootmisest, tema ettevalmistamisest (rikastamine - osaline lisanditest puhastamine, särdamine - sulfiidsete maakide muutmine oksiidiks) sellele jargneb metalli tootmine ja selle lõplik puhastamine. Metallide tootmine on redoksprotsess, mille põhiklassideks on: · Pürometallurgilised meetodid
struktuuridesse (Kiievi Russ, Novgorodi feodaalvabariik, Beloozero vürstkond, Moskva suurvürstiriik) ja tasapisi said neist õigeusklikud. Vepslastest said riigitalupojad, lõuna pool mõisatalupojad, kes tegid alet, harisid oma põllulappe, püüdsid kala ja tegid käsitööd. 18. sajandi alguses kirjutati vepsa riigitalupoegi Lodeinoje Polje laevaehitustöökodade 28 ja Äänisjärve läänekaldale rajatud metallurgiatehaste juurde. Vepslased ei paistnud silma millegi erilisega ning etnilise rühmana nad unustati. Alles 1824. aastal "taasavastas" A. J. Sjögren nad teadusmaailmale kui ühe soome-ugri rahva. 19. sajandil tungis kapitalism tasapisi ka vepslaste ellu. Põllumajandusest saadavale kasinale sissetulekule oldi sunnitud lisa otsima ulgutöödest (äänisvepslased töötasid kohalikes kivimurdudes, Ojatil tegeleti pottsepatööga, lisaks muidugi metsatöö). 1897
annaabi.ee 
