Rahvusvahelised suhted ja diplomaatia Roomas
Senat võttis vastu riiki saabuvaid diplomaatilisi missioone. Erinevalt
suhtuti sõbralike riikide ja vaenulike riikide saatkondadesse. Vaenulikke
saatkondi Rooma ei lubatud. Nad majutati eeslinna mõnesse villasse.
Lisaks välisriikide esindajatele võeti Senatis vastu ka oma provintside
esindajaid.
Originaalseid diplomaatilisi dokumente on vähe säilinud. Nad olid
kirjutatud, kangale või puust, vasest ja pronksist tahvlitele. Rooma
rüüstamise käigus korjasid barbarid metalltahvlid kokku ja sulatasid need
relvadeks.
Pöördepunktiks Rooma ajaloos sai II Puunia sõda (218-201 e.Kr.)
Hannibaliga. Roomast sai maailmariik ning diplomaatia kui välispoliitika
instrument omandas suure tähtsuse. Puunia sõdade käik, samuti sõdade
käik Kreeka linnadega sõltus olulisel määral diplomaatilisest aktiivsusest.
III-II saj. e. Kr. oli Rooma diplomaatia kõrgperioodiks.
Rooma vaenlaseks nr 1 oli andekas väejuht ja osav diplomaat Hannibal.