8. Soolade liigitamine lihtsoolad, vesiniksoolad, kristallhüdraadid 9. Võrrandite koostamine oksiidide, hapete, aluste ja soolade keemiliste omaduste ning saamise kohta, arvestades reaktsioonide toimumise tingimusi · metall + hapnik (aluseline) oksiid · mittemetall + hapnik (happeline) oksiid · metall + mittemetall sool · aluseline oksiid + vesi leelis · happeline oksiid + vesi hapnikhape · happeline oksiid + aluseline oksiid sool · hape + metallsool + H2 · hape + alus sool + vesi · hape + aluseline oksiid sool + vesi · hape + sool uus sool + nõrgem või lenduvam hape · alus + happeline oksiid sool + vesi · alus + sool sool + lahustumatu hüdroksiid · sool + sool sool + lahustumatu sool · sool + metall metall + sool (pingerida!) · hüdroksiidi lagunemine aluseline oksiid + vesi · hapnikhappe lagunemine happeline oksiid + vesi
k.hape (metüülbutaanhape); Met. K.aat (kaltsiumnitraat) 2. karboksüülhapete füüsikalised omadused(lahustuvus praktilise ül-na e millise aine lahustuvus on kõige suurem ja kõige väiksem) Kõrge to .Veeslahust. Palju H-side-d 3. saamine tv9.3D-F 1) hõbepeeglireaktsioon(Ag2O) 2) alkohol (O2)aldehüüdk.hape 4. keemilised omadused(happelisus) tv9.3G,H Hape+hüdroksiid(aluseline oksiid)sool+H2O (neutralisatsioonireaktsioon) Hape+metallsool+H2 (v.t met pingerida; H-st eespool) Hape1+sool1hape2(nõrgem!)+sool2 K.hape+alksester+H2O (esterdamine) 5. k.hapete esindajad(põhjalikult metaan- etaanhape, teistel esinemine looduses, rasvhapped, aminohapped, liigitus, vaata ka tv9.4A) Metaan(sipelghape)terava lõhna ja ärritava toimega mürgine vedelik, mida kasutatakse keemiatööstuses. Mesinikud kahjuritõrjeks. Nõges. Etaanhape(äädikhape) atsetaat. Igapäevaelus kõige tuntum ja kasutavam karboksüülhape. Ei ole mürgine
-aal +alkoholatsetaal/ poolatsetaal Karbonüülrühm ahela +O2CO2+H2O keskel +H2alkohol Ketoonid R-CO-R +alkoholatsetaal/ -oon poolatsetaal +O2CO2+H2O +metallsool+H2 +alusoksiidsool+H2O Karboksüülrühm +alussool+H2O Karboksüülhapped R-COOH +soolsool+nõrgem -hape hape +alkoholester+H2O +H2aldehüüd+H2O
Kuidas saada oksiide, happeid, aluseid, soolasid? Oksiidide saamine: 1) Lihtaine +hapnik oksiid ( 2 Mg + O2 2 MgO ), 2) Liitaine+hapnikoksiid ( C8H18c12O28CO2+9H2O),3)Hüdroksiidaluseline oksiid+vesi ( 2 Fe(OH)3 Fe2O3 + 3 H2O), 4) Soolade lagunemine kuumutamisel ( CaCO3 CaO + CO2) Happete saamine : 1) hape +alus sool +vesi( H2SO4 + 2NaOH Na2SO4 + 2H2O) 2) hape+aluseline oksiidsool + vesi( 2HCl + MgO MgCl2 + H2O), 3) hape+ sooluus hape + uus sool( H2SO4 + Na2S Na2SO4 + H2S), 4) hape+metallsool+ vesinik( 2HCl + Zn ZnCl2 + H2) Aluste saamine: 1) hape +alus sool +vesi( H2SO4 + 2NaOH Na2SO4 + 2H2O),2) alus + happeline oksiid sool+vesi( 2NaOH + CO2 Na2CO3 + H2O) 3) alus + sool uus alus + uus sool (CuCl2 + 2NaOH Cu(OH)2 + 2NaCl), 3) laguneminealuseline oksiid+vesi ( Ca(OH)2 (to) CaO + H2O) Soolade saamine: 1)sool + hape uus hape + uus sool( H2SO4 + Na2S Na2SO4 + H2S), 2)sool+alus uus alus + uus sool (CuCl2 + 2NaOH Cu(OH)2 + 2NaCl), 3) sool +sool uus sool+ uus sool (NaCl + AgNO3
tasemele. 11. Hinna analüüs 1.Maribrini farm Heitveesüsteem Mehaaniline filtreerimine Projekti jaoks otsutati töödelda vaid osa farmi heitveest. Farmi heitvee vool on 300 l/s. Paigaldati filter koos hoiustamistangiga ilma farmi tööd segamata. See filter on ehitatud töötlema 80 l/s. Edasine tegevus · Kala jäätmed hoiustatakse tangis,enne järgmist töötlust, mis hõlmab koagulatsiooni ja flokuleerimist. · Koagulatsioon on metallsool nagu nt raudkloriid. Seda pumbatakse otse hoiustamistanki. Ja selle protsessi käigus tõmmatakse osakesed üksteise vastu positiivsete ja negatiivsete laengutega. · Flokulendid süsitakse otse torru mis kannab koguleeritud kalajäätmeid järgmisesse töötlusmasinasse.Flokulent kogub osakesed kokku.Need on tihedamad ja settivad kiiremini. · Maribrinis saadi kõige paremad tulemused kasutades 1 ml 13 % FeCl3 lahust kogulandina ja 2 ml 1:100le polümeeri
annaabi.ee 
