Juhendaja Margus Ainsalu Tartu 2013 Sissejuhatuses autokere ja sisustuse osandamises, koostamises tutvustati meile erinevaid tööriistu. Ühte väga head abivahendit nägin teist korda elus. Veel parem isegi, õpetaja näitas kuidas sellega saab kiirelt ja väheste kadudega materjali lõigata. Samuti ta näitas kuidas sellega ei tohi lõigata. Tegemist oli plasmalõikuriga. Lõigata saab plekki ja õhemaid metallplaate, kuni 12 mm. Veel räägiti meile masinatega töötamisel elementaarsest ohutusest. Kaitseprillidest ja muust ohutustehnika. Tundus, et mõni õpilane hoidis relakat ehk nurklihvijat esimest korda käes. Kuid sellest polnud hullu. Koolis ju käimegi selleks, et õppida. Ka plekikäärid ei suutnud nii tugevatele õpilastele vastupidada ja andsid alla. Mõtlesin päris tükkaega mida tegema hakata iseseisvaks praktiliseks tööks. Ei hakanud
Kaitserüüde arendamise põhjustest 13. 17. sajandini 1. Mida kujutasid endast soomusrüüd ja rõngasrüüd? Kes ja millal neid kandsid? Soomusrüü kujutab endast väikeseid metallplaate, mis on ühest otsast alusnaha külge kinnitatud (needitud tavaliselt ühe või kahe neediga) sedasi, et kinnituskoht on järgmise soomuse poolt kaetud, meenutab kalasoomust. Frangi riigi ajal hästi levinud. Pidas paremini nooli, samas on see väga palav. Rõngasrüü on omavahel kinnitatud väikesed (10-15mm sisediameetriga) rõngad, rõngad on otstest kinnitatud kas needi või sepakeevisega. Kuna on paremini