konstruktsiooniga. Trafode võimsusrida mastalajaamade korral on 30, 50, 100, 200, 315 kVA, kusjuures 30 kVA võimsusega trafosid ei ole üldjuhul soovitav kasutada. Kaitseseadmeteks on keskpinge poolel enamasti lahkkaitsmed. Liigpingekaitseks on 200 kVA ja väiksema võimsusega trafode korral kaksiksädemik, mis monteeritakse trafo isolaatoritele, õhuliini tõmbeisolaatoritele või eriraamile paigaldatud tugiisolaatoritele. Üle 200 kVA võimsusega trafosid kaitstakse metalloksiidpiirikutega, mis monteeritakse trafo kaanel selleks ette nähtud raamile. Mastalajaamade konstruktsioonilisi lahendusi näeb joonisel 5.36. Toitealajaamade skeem on joonisel 5.37. Joonis 5.36 Mastalajaamade konstruktsioonilisi lahendusi Joonistel 5.37 on kujutatud kahe 63 MVA nimivõimsusega kolmemähiselise trafoga alajaama. Trafode üks alampingemähis varustab 35 kV kogumislatte ja teine kaht 6 kV latisektsiooni.
kustub nimetatakse kustumispingeks Ukst ja vastavat voolu kustumisvooluks Ikst . 66. Metalloksiidpiirikud Metalloksiidpiirikud koostatakse tavaliselt ZnO põhistest keraamilistest takistitest. Metalloksiidpiirikute takistus on tunduvalt mittelineaarsem kui ventiillahenditel. Suure mittelineaarsuse tõttu on metalloksiidpiiriku takistus talitluspingele väga suur. Normaaltalitlusel läbib metalloksiidpiirikut vool I < 1 mA. Seetõttu puudub vajadus sädevahemike järele. Metalloksiidpiirikutega piiratakse: · faaside ja maa vahelist liigpinget · faasidevahelist liigpinget 67. Vool ja pinge juhtmes välgu otselöögil liini Lähtutakse välgulöökide arvust aastas km2-le: n = 0,06...0,1 (lööki/km2 aastas) Liini otsetabamisalaks loetakse liinialune maa laiusega kuni 7h, kus h on liini kõrgus meetrites. Joonis 5.29 Liini otsetabamisala Otsetabamisala pindala: S = 7 h L x10-3 km2 Tabamuste arv: N = 7 x (0,06...0,1)h L x10-3 = (4...7)h L x10-4 tabamust aastas
annaabi.ee 
