(Õp lk 124-125) Tänapäeval on Indoneesias väga populaarne Dangdut, ehk Indoneesia tänapäeva popmuusika mis on pärist Araabia ja India rahvamuusikast. Kõige populaarsem Indoneesia rahvalaul on Soleram(Päike)(Õp lk 127). Indoneesia traditsioonilise muusika esindajate hulka kuuluvad gamelan ja kroncong. Gamerlan Gamelan on Indoneesias (enamasti Bali või Jaava saartel) kasutatav kindla olemusega intrumentide kogum ehk ansambel. Milles on esindatud metallofonid, ksülofonid, trummid ja gongid; bambusflöödid, poognaga mängitavad ja näppe-keelpillid. Olenevalt gamelanis kasutatavatest pillidest, häälekasutusest, häälestusest, repertuaarist ja stiilist ning kultuurilisest kontekstist on iga gamelan erinev. Indoneesia kultuur Indoneesias on väga populaarsed varjuteatrid. Kõige populaarem varjuteatri näidend on Wayang kulit. Indoneesias on sport populaarne vaid meeste seas. Indoneesias kõige populaarsemad spordialad on sulgpall ja jalgpall.
keeles Indoneesia kuningas) Hümn on loodud 1924. Punane sümboliseerib keha, vaprust aastal ja vabadust, valge aga hinge, õilsaid püüdlusi ja õiglust. HTTPS://YOUTU.BE/RC2DG7UMLHA? Indoneesia hümn T=10S GAMELAN Gamelan on Bali ja Jaava saartel kasutatav kindla olemusega intrumentide kogum ehk ansambel, milles on esindatud metallofonid, ksülofonid, trummid ja gongid jt. Koosseisus võivad olla ka lauljad. Gamelani pillid on ehitatud ja häälestatud koos kõlama erinevate gamelanide pillid ei ole tavaliselt omavahel vahetatavad. Traditsionaalset gamelani muusikat kirja ei pandud, see levis suuliselt, kuid 19. sajandil loodi repertuaaride üles kirjutamiseks eriline nootide üleskirjutamise viis. Seda kasutati eelkõige teoste säilitamiseks, mitte muusika noodist esitamiseks. HTTPS://YOUTU.BE/SZ Gamelani esitamine
muusika valdkonnas, vaid arendab ka emotsionaalset intelligentsust. Seda silmas pidades on kasulik õpetajal tegevustesse (erinevates valdkondades) tuua sisse muusikat. 3. Paljudele lastele võib lasteaias kogetu jäädagi ainsaks võimaluseks mängida mõnda muusikainstrumenti. Lasteaedades on kasutusel rütmipillid (kõlapulgad, trianglid, tamburiinid jm) ja kindlate helikõrgustega plaatpillid (ksülofonid, kellamängud, metallofonid). Mistahes pilli õpe algab kogemusest, kuidas ja milliseid helisid erinevatel pillidel tekitatakse. Rütmilise eneseväljenduse edenemisel saab pille kasutada laulude kaasmängudes ja pillilugude esitamiseks. Lasteaias saadud pillimängukogemus võib innustada last edaspidisteks pilliõpinguteks koolieas. Lasteaias pillimäng on tõesti mõnele lapsele ainuke kogemus kogu elu jooksul mängida instrumenti. Kuna instrumendi mängimise oskus on õppekavas sees