Alzheimeri tõve geneetikast ja patofüsioloogiast
Seega
amüloidide üleliigsus võib olla Alzheimeri tõve algatavaks teguriks.
A püsikontsentratsiooni on võimalik alandada proteaas neprilüsiini ja insuliini-lõhustava
(``insulin-degrading``) ensüümi abil. Neprilüsiin on membraan seotud endopeptidaas, mis
lammutab A monomeere ja oligomeere. Neprilüsiini taseme langus põhjustab tserebraalse
A akumulatsiooni. Insuliini-lõhustav (``insulin-degrading``) ensüüm on metalloendopepti-
daas, mis lammutab väikseid peptiide nagu insuliin ja A monomeer. Hiirtel, kellel puudub
insuliini-lõhustav ensüüm geneetilise manipulatsiooni tagajärjel, on vähenenud A
lammutamine rohkem kui 50%.7 Vastupidiselt nende kahe ensüümi üle ekspresioon jällegi
hoiab ära naastude teke.
Beeta-amüloidide puhul eristatakse ka erinevaid isoforme, millest kõige levinumad isoformid
on A 40 ja A 42. A40 monomeerid on suuremas ülekaalus kui aggregatsiooni aldis ja