kuid ta võib tekkida ka kergete aatomituumade (näiteks vesinik 2 ja liitium 6) ühinemisel ehk tuumasünteesil. beetakiirgus kiirguse peatamiseks on vaja metalllehte. 100x tugevam kui alfakiirgus Beetakiirgus võib tekitada inimesel kiirgustõbe , vähki ja raskemal juhul isegi surma. Siiski on beetakiirgusega kaasnev gammakiirgus inimesele palju ohtlikum. gammakiirgus suurima sagedusega kiirgus
Elektronide kiirused võivad olla väga suured , kuni 99 % valguse kiirusest vaakumis. Selletõttu on - kiirgus ka hea ioniseerija. Kaotanud põrgetel oma energia, jääb elektron mõne negatiivse iooni koosseisu või neutraliseerib mõne positiivse iooni laengu. - kiirgus levib õhus enne kadumist kuni 10 m, vees 1 cm, metallides mõni millimeeter. Siit on näha, et kiirguskaitseks on tarvis näiteks mõne millimeetrilise paksusega metalllehte. · - kiired on olemuselt väga väikese lainepikkusega ( 0, 01 nm) elektromagnetlained (nagu valguski), mis tekivad radioaktiivse lagunemise käigus. See kiirgus on väga suure läbitungimisvõimega, sest -kvantidel puudub elektrilaeng ja seepärast ei takista aineosakeste elektrilaengud -kvantide liikumist. Gamma kiirguse intensiivsus väheneb poole võrra näiteks 15 cm mullakihi läbimisel. Õhus - kiirgus praktiliselt ei nõrgenegi