muinasaja kordamiseks leht 10 klass
“Lembitu küla”). Sõjakäikudelt ja kaubareisidelt toodi kaasa ka sõjavange või ostetud orje,
keda rikkamad taluperemehed kasutasid isiklikes majapidamistes sulaste ja teenijatena.
Sõjandus muinasajal: Suhted naaberrahvastega olid tavaliselt rahumeelsed, ent aeg-ajalt
tuli ette vastastikuseid rüüsteretki. Sõjaoht kasvas koos riikluse kujunemisega Peipsi-tagustel
aladel (Vana-Vene riik) alates 11.sajandist. Kaitserelvastusest kasutasid eestlased puidust
tehtud metallkuplaga kilpe ning tõenäoliselt nahast tehtud kiivreid. Ainult üksikud ülikud said
enesele lubada metalltraadist tehtud rõngassärke, mis kattis kogu keha ja käed. Relvade
hulgas domineerisid lühikese varrega viskeodad ja pikad torkeodad, (sõja)kirved- ja nuiad,
harvemini mõõgad. Vähem kasutati ka vibu ning nooli. Kihelkonnad ja maakonnad
moodustasid suuremaid väeüksusi, mida nimetati malevateks. Sõjakäigule naaberrahvaste
annaabi.ee 
