Rahvariided
Kaelaehted on kaela riputavad helmed ja metalliketid, mille juurde kuuluvad
ripatsilustused. Eesti naiste möödunud sajandi enim levinud kaelaehted olid helmed.
Klaashelmed (kohati ka kivihelmed) olid tavaliselt mõõduka suurusega ja sileda
pinnaga, enamasti valged, sinised, rohelised, mustad, pruunid.
Kaelakee on naiste pidulik kaelaehe; 18. ja 19 sajandil oli ühe või mitme ringina
rinnal rippuvad hõbeketid talunaiste väga hinnalised ehted. Rõngaslülidest metallkette
kanti juba 1 aastatuhandel pKr. Kaelaketi kuju on aegade jooksul vähe muutunud;
Setu naiste keerd- ja pitsilised keed on kujunenud arvatavasti vene rahvakunsti
mõjutusel.
Kaelaraha on ehtne või jäljendatud münt naise kaelakees. Väikesi münte riputati
kaelaketi külge juba 2 aastatuhande alguses pKr. 16.-17. sajandil levima hakanud
suuri ehk kannaga rahasid peeti 18. ja 19 sajandil väga väärikateks eheteks. Raha
annaabi.ee 
