Kordusnivelleerimised
väljavõetavatele vaiadele või nn püsivalt ettelöödud metallvaiadele. Vaiad löödi tee
äärde kogu päevase töömahu (6-8 km) ulatuses. Edasi-tagasi nivelleerimine toimus
päeva eri pooltel ning mööda samu nivelleerimisvaiu.
4. Milliseid nivelleerimise metoodika muutuseid täheldate erinevate
kordusnivelleerimiste vahel?
Teise ja kolmanda nivelleerimise üheks erinevuseks on seinamärkide sidumine. Teise
nivelleerimise ajal kasutati algselt metalljoonlauda, hiljem invarlindist tehtud ripplatti.
Kolmanda nivelleerimise puhul suunati aga instrumendi niitristik otse märgi tsentrile.
5. Millised on keskmised nivelleerimise täpsused esimesel-, teisel- ja kolmandal
kordusnivelleerimisel? Võrrelge täpsuseid ja diskuteerige selle üle.
Esimese nivelleerimise ajal oli nivelleerimiste keskmine juhuslik viga 0,32 mm/km ja
süstemaatiline viga 0,03 mm/km.
Teise nivelleerimise puhul (käigu pikkus 1360 km) oli juhuslik viga 0,506 mm/km ja
annaabi.ee 
