isolatsioon. · kaitseväikepingel pinge, millega kokkupuude pole eluohtlik - töötavad (kuni 50 V ) elektriseadmed III klass Elektritraumade põhjused · elektriohutusnõuetest mittekinnipidamine lohakus, madal ohuteadlikkus, liigne julgus · mittekorras elektriseade või -tööriist lisaks esimeses punktis nimetatutele kontrolli puudumine · kaitsevööndi nõuete mittetäitmine eelkõige omavolilised tööd valdaja loata · muu metallivargused, omavolilised tööd alajaamades või õhuliinidel Tööõnnetused · Aastas keskmiselt tööõnnetusi mis on seotud elektrienergia ja gaasiga on umbes 350, mis on kõvasti alla Eesti keskmise (u. 900) (100000 töötaja kohta) · Aastast 2005- 2017 on selles valdkonnas tööõnnetusi mis on lõppenud surmaga 4 Elekter · Otsene kontakt elekrivooluga võib olla surmav. · Alalisvooluga kokkupuude on tavaliselt ohutum kui vahelduvvool,
lähemalt allpool. Ainukene varavastaste kuritegude liik, mille puhul on vähenenud nii arvud kui osakaal, on röövimised (alla 1%). Suurim liik: korterivargus. Kahjustatakse materiaalset hüve ja kodu puutumatust (turvalisus kaob jne). 1993. a: 57% Tallinnas, 2001. a 46% Tallinnas (100 000 kohta on kõrgeim tase Narvas). Teine: salajased vargused autost (kasv 2 korda). Enamus Tallinnas ja Harjumaal (samas seal rohkem autosid). Eesmärk nüüd rohkem varuosadeks müümine. Metallivargused: seotud turustusvõimalustega (nt seadusandlus). Avalik vargus: suur kasv (koos huligaansuse kasvuga demonstreerib vägivalla kõrget taset, vähest turvalisust). Enamus pandi toime Tallinnas (osakaal suureneb). Röövimine: väheneb, Tallinna osakaal kasvab. Sotsiaalprofiil: enamus mehed (91%) vanuses 13-24 (60%, suund noorenemisele), eestlased 51% (tendents mitte-eestlaste osakaalu kasv). Suureneb ka varem karistatute
annaabi.ee 
