On teada, et planeet koosneb enamasti vesinikust ja heeliumist vedelas ja gaasilises faasis, kusjuures vesiniku osakaal on suurem kui Jupiteril. Planeedi keskel paikneb eelduste kohaselt kivimitest tuum massiga 9 – 22 Maa massi ja raadiusega ca 25 tuhat km (ehk ca 2 Maa raadiust), Tuuma ülemised osad koosnevat kergetest – ammoniaak, metaan, vesi jms. Temperatuur on tuuma ülemisel piiril üle 10 000 K ja rõhk mitusada tuhat GPa. Tuum on ümbritsetud metallisest vesinikust (heeliumi lisandiga) koosneva vahevööga. Suure rõhu all läheb vesinikule seisundisse, milles ta käitub nagu vedel metall. Temperatuur ja rõhk langevad seest väljapoole. Eesti kosmosebüroo kodulehekülg 9. URAAN Läbimõõdupoolest on Uraan kolmas Päikese süsteemis – ta on vaid 3% võrra Neptuunist suurem. Samas on Uraani mass Neptuuniga võrreldes 15 % võrra väiksem. Seega on tihedus väiksem, kui Neptuunil. Uraani raadius ületab Maa oma 4 ning mass 14,5 korda.
Elektriliste omaduste poolest asuvad pooljuhid juhtide ja dielektikute vahepeal, nende eritakistus toatemp on vahemikus 10-5-108 Ωm. Eritakitsuts p oleneb eelkõige: koostisest, valmistamise tehnoloogiast, välismõjudest. Madalatel temp on pooljuhid praktilislelt isolaatorid. Tep tõusmisel tõuseb ka elektronide liikumise kiirus ja järelikult energia.. Puhastes pooljuhtides tekkivale elektrijuhtivusele on iseloomulik, et alati tekib elektrone ja auke ühepalju. Pooljuid eirnevad metallisest suurema eritakistuse ja selle ümberpääratud temperatuurisõltuvuse poolest. Juhtivuse tempsõltuvus on eksponentsiaalne niii, et iga 10 kraadi temp tõusuga suureneb juhtivus 2 korda. Legeeritud pooljuhid- lisanditega pooljuhid, kus põhiane kristallvõresse on viidud lisandaine aatomid. Nii suurendatakse juhtivust. Doonorlisandid-annavad pooljuhile juhtivuselektrone, loovutava kergesti elektrone, voolu tekitajaks on elektronid-elektronjuhtivus
annaabi.ee 
