Keskaeg ja varauusaeg
jne) ning laskerelvad(vibud, ammud, kiviheitmemasinad ja tulirelvad jne.). Tähtis oli ka
vastastikuline sõltuvus, kuna kui täiendati mingid relvaliiki tuli ise leida ka sellele parem
kaitse. Algul oli põhirõhk lähivõitlusrelvadel, ent järk-järgult hakkas laskerelvade osa
kasvama. Relvi tootsid külasepad või feodaali teenistuses olnud meistrimehed. Relvade
areng kiirenes eriti Ristisõdade ajal. Kaitserelvastuses kanti algul soomusrüüd, mis koosnes
väikestest soomuskujulistest metalliplaadikestest. Ristisõdade ajal hakati kasutama
rõngassärke ja rõngaspükse. Sellest arenes välja plaatvest ja ka põlve- ja küünarnukikaitsed.
Kogu selle tõttu hakati kasutama ka uusi relvi, nagu näiteks kahekäemõõgad, kirved,
vasarad ja nuiad. 14. sajandil lisanduseid neile ka tulirelvad, aga need hirmutasid rohkem,
kui tegid tõeliselt viga. 15. sajandiks kujunesid välja täisraudrüüd.
Linnade teke ja linnakultuur