kõvajoodisteks (üle 450 oC). Harilikuks joodiseks on tina ja plii sulam, milles 60 - 90% moodustub tina. Seetõttu nimetataksegi tinapliijoodist mõnikord ka jootetinaks ja jootmist tinutamiseks. Tinapliijoodise sulamistemperatuur on olenevalt koostisest 183 250 oC. Sellega saab joota teras-, vask- ja messingplekki, kuid mitte alumiiniumplekki. Eriti hästi märgab sula jootetina tsingitud plekki ja valgevaske. Jootmisel peavad ühendatavad metallipinnad olema hoolikalt puhastatud. Kuid kuumuse toimel tekib ka hoolikalt puhastatud pindadel oksiidikiht, mis takistab joodise ühinemist põhimetalliga. Selle kihi eemaldamiseks kasutatakse happelisi ja neutraalseid räbusteid. Happelise räbustina on enamkasutatav tsinkkloriid. See saadakse tsingi lahustamisel soolhappega, millele pärast reaktsiooni lõpetamist lisatakse vett. Tsinkkloriidi kui happeliste kui happeliste omadustega kemikaali tuleb hoida
pehmed(Cu, Pb, Ag, Au ja nende sulamid) on võimalik suure rõhu või löögi toimel kokku keevitada. Ei ole kuigi tugev, kõvemate metallide puhul peab liitekohta ka kuumutama. Kontaktkeevitus ehk punktkeevitus suure voolutugevuse toimel kokkupuutekoht kuumeneb, tekib keevitusliide. Saab keevitada ainult üksikute punktide kaudu. Eelis mõõdukas kuumutamine, nii et metalli struktuur ja koostis muutuvad vähe. Sula-(sulatu-)keevitus liidetavad metallipinnad aetakse sulaks, segunevad, jahtudes tekib keevisliide. Ühtlane, kui sulatada juurde samast metallist traati, kuid halva töö korral võib jääda tükkidena, nõrgendades sidet. Kõrge temp saadakse kahel meetodil gaaskeevitus- põletatakse põlevgaasi hapnikus või kaarleegiga. Etüüni-hapniku leegi temp ligikaudu 2000, mis on küllaldane enamiku metallide keevitamiseks. Propaan 2700, MAPP 3000(ohutum, odavam kui