taimede regenereerimine eeldab aga haid teadmisi taimede koekultuurist. Koekultuuri rakkudega oige manipuleerimine ongi peaaegu koigi hetkel inimese kasutuses olevate transgeensete taimede konstrueerimise meetodite kasutamise eelduseks. Vooraste geenide taimedesse viimiseks kasutatakse: 1) agrobakteri poolt vahendatud geeniulekannet, 2) otsene DNA sisseviimine keemiliselt, elektriliselt voi mehhaaniliselt toodeldud protoplastidesse, 3) taimede pommitamine metalliosakestega, 4) taimede elektropoleerimine, 5) DNA sisseviimine mikroskoopiliste fiibritega voi ultraheliga mehhaaniliselt vigastatud taimekudedesse. Kloonimine Korgemate loomade kloonimise pohimottelisi meetodeid on kaks: 1. Embruokloonimine embruo tukeldamine parast sugoodi pooldumist (blastomeeride eraldamine) ja saadud embruote siirdamine surrogaatemadesse e retsipientidesse. 2. Somaatilise raku tuuma siirdamine munarakku kloonitava organismi rakutuum
taimede regenereerimine eeldab aga häid teadmisi taimede koekultuurist. Koekultuuri rakku- dega õige manipuleerimine ongi peaaegu kõigi hetkel inimese käsutuses olevate transgeensete taimede konstrueerimise meetodite kasutamise eelduseks. Võõraste geenide taimedesse viimiseks kasutatakse: 1) agrobakteri poolt vahendatud geeniülekannet, 2) otsene DNA sisseviimine keemiliselt, elektriliselt või mehhaaniliselt töödeldud proto- plastidesse, 3) taimede pommitamine metalliosakestega, 4) taimede elektropoleerimine, 5) DNA sisseviimine mikroskoopiliste fiibritega või ultraheliga mehhaaniliselt vigastatud taimekudedesse. Milleks lisatakse toiduainetele geene? Mais: vastupidavus putukate ja taimekaitsevahendite suhtes Sojauba: vastupidavus taimekaitsevahendite ja viiruste suhtes Raps: õli koostise muutmine, vastupidavus taimekaitsevahendite suhtes Kartul: vastupidavus putukate ja taimekaitsevahendite suhtes, suurem tärklisesisaldus