LAGUNEMA, MOODUSTADES VÄÄVELTRIOKSIIDI JA VETT. • VÄÄVELHAPET TOODETAKSE VITRIOLIMENETLUSEL JA (TINA)PLIIKAMBRIMENETLUSEL (MÕLEMAD AJALOOLISED), KONTAKTMENETLUSEL VÕI TOPELTKONTAKTMENETLUSEL. • VANIM VÄÄVELHAPPE TOOTMISE MENETLUS ON VITRIOLIMENETLUS. SELLE AVASTASID JA SEDA RAKENDASID 13. SAJANDIL ALKEEMIKUD • VITRIOLID ON SULFAADID, MIS LASEVAD END SUHTELISELT KERGESTI TERMILISELT LAGUNDADA VÄÄVELTRIOKSIIDIKS JA METALLIOKSIIDIKS. • APTEEKER JA KEEMIK JOHANN RUDOLF GLAUBER (1604–1670) KONSTRUEERIS MAAILMA ESIMESE VÄÄVELHAPPEMANUFAKTUURI, MIS UMBES 1650. AASTAL TOOTIS NORDHAUSENIS (HARZIS – SAKSAMAAL) VÄÄVELHAPET. TEMA TEENEKS ONNAATRIUMSULFAADI – TOONASE GLAUBRISOOLA, NÜÜDSE MÕRUSOOLA – MEDITSIINILISE LAHTISTAVA TOIME AVASTAMINE JA TOOTMISE ALUSTAMINE. • ESIMESES ETAPIS TOIMUB VÄÄVLI VÕI TEMA ÜHENDI PÕLETAMINE (SÄRDAMINE) 3FES2+8O2 FE3O4+ 6SO2
järgi. Seejuures sisaldab aur rohkem vääveltrioksiidi. Väävelhapet toodetakse vitriolimenetlusel ja (tina)pliikambrimenetlusel (mõlemad ajaloolised), kontaktmenetlusel või topeltkontaktmenetlusel. Vanimaks väävelhappe tootmise menetluseks on vitriolimenetlus. Selle avastasid ja seda rakendasid 13. sajandil alkeemikud. Vitriolid on sulfaadid, mis lasevad end suhteliselt kergesti termiliselt lagundada ja seejuures vääveltrioksiidiks ja metallioksiidiks üle lähevad. Apteeker ja keemik Johann Rudolf Glauber (1604-1670) konstrueeris maailma esimese väävelhappe-manufaktuuri, mis umbes 1650.a. Nordhausenis (Harzis - Saksamaal) väävelhapet tootis. Tema teeneks on naatriumsulfaadi - glaubrisoola (lahtisti) meditsiinilise toime avastamine ja tootmahakkamine. LÄMMASTIKHAPPE Lämmastikhape (varem: salpeeterhape; keemiline valem HNO3) on söövitav värvuseta
lahustuv. Leelismuldmetallide hüdroksiidid on tugevad alused. Seepärast loetakse neid samuti leeliste hulka, kuigi nende aluselised omadused on veidi nõrgemad vastavate leelismetallide hüdroksiidide omadest.Ohtlikuse tõttu peab leelismuldmetallide hüdroksiididega töötamisel järgima samasuguseid ohutusnõudeid nagu ka leelismetallide hüdroksiidide puhul. Leelismuldmetallide hüdroksiidid kuumutamisel lagunevad vastavaks metallioksiidiks ja veeks. tº Ba(OH)2 _ BaO + H2O Ca(OH)2 kaltsiumhüdroksiid Kaltsiumhüdroksiidi rahvapärane nimetus on kustutatud lubi, sest ta tekib kaltsiumoksiidi ehk kustutamata lubja reageerimisel veega. CaO + H 2O _ Ca(OH)2 Kaltsiumhüdroksiid lahustub vees vähe ja tema segamisel veega moodustub valge piimataoline mass, mida argielus nimetatakse lubjapiimaks. See osa kaltsiumhüdroksiidist, mis vees ei lahustu, settib seismisel anuma põhja. Sademe kohale jäävat kaltsiumhüdroksiidi
Celsiuse järgi. Seejuures sisaldab aur rohkem vääveltrioksiidi. Tootmine ja kujutamine Väävelhapet toodetakse vitriolimenetlusel ja (tina)pliikambrimenetlusel (mõlemad ajaloolised), kontaktmenetlusel või topeltkontaktmenetlusel. Vanimaks väävelhappe tootmise menetluseks on vitriolimenetlus. Selle avastasid ja seda rakendasid 13. sajandil alkeemikud. Vitriolid on sulfaadid, mis lasevad end suhteliselt kergesti termiliselt lagundada ja seejuures vääveltrioksiidiks ja metallioksiidiks üle lähevad. Apteeker ja keemik Johann Rudolf Glauber (1604-1670) konstrueeris maailma esimese väävelhappe-manufaktuuri, mis umbes 1650.a. Nordhausenis (Harzis Saksamaal) väävelhapet tootis. Tema teeneks on naatriumsulfaadi glaubrisoola (lahtisti) meditsiinilise toime avastamine ja tootmahakkamine. · Roheline vitriol FeSO4· 7 H2O · Sinine vitriol CuSO4· 5 H2O · Valge vitriol ZnSO4· 5 H2O · Alaun KAl(SO4)2 · 12 H2O Tähtsamad ühendid · Soolad:
annaabi.ee 
