· Liikudes rühmas ülalt alla elektronegatiivsus väheneb ning aatomi- ja iooniraadiused kasvavad, mistõttu väävli aatom: on oluliselt suurem kui hapniku aatom; on väiksema elektronegatiivsusega; ei osale tuntavalt vesiniksidemete moodustamisel; ei anna nii palju kordseid sidemeid; võib anda kuni 6 sidet. · Väävel erineb hapnikust ka võime poolest moodustada homoahelaid -Sn-. · Väävel esineb peamiselt mitmesuguste sulfiidsete metallimaakidena ja on näiteks vase tootmise kõrvalproduktiks, kuid esineb ka lihtainena ning divesiniksulfiidina (H2S) naftas ja maagaasis. · Väävlit kasutatakse väävelhappe tootmise lähteainena ja kautsuki vulkaniseerimisel kummiks. · Väävel lihtainena on kollane, maitsetu, peaaegu lõhnatu, mittelahustuv mittemetalliline tahke aine, mis koosneb tsüklilistest S8 molekulidest. Esineb kahes kristallivormis: rombiline ja monokliinne, normaaltingimustel on esimene stabiilsem.
vähelahustuv gaas, tugev oksüdeerija, mis reageerib otseselt peaaegu kõikide metallide ja mittemetallidega. Hapnikku kasutatakse terasetööstuses, keevitamisel, meditsiinis. Kõrgahjuprotsessis malmi tootmisel. Tööstuses on suurenenud hapniku osakaal terase, värvilismetallide ja klassi tootmisel. Väävel S- esineb looduses ja paljude ühendite koostises. Väävel esineb peamiselt mitmesuguste sulfiidsete metallimaakidena ja on näiteks vase tootmise kõrvalproduktiks, kuid esineb ka lihtainena ning divesiniksulfiidina (H2S) naftas ja maagaasis. Väävel lihtainena on kollane, maitsetu, peaaegu lõhnatu, mittelahustuv mittemetalliline tahke aine, mis koosneb tsüklilistest S8 molekulidest. Esineb kahes kristallivormis: rombiline ja monokliinne, normaaltingimustel on esimene stabiilsem. Väävliaurud koosnevad madalamal temperatuuril samuti S8 molekulidest, temperatuuril üle 720 °C hakkab tekkima ka S2.