"metallilisevesiniku" - 1 õppematerjal

Elu väljaspool maad ja selle võimalikkus

Jupiteril temperatuur on -125 kraadist kuni 17 kraadini. Jupiter on 1400 korda suurema ruumalaga kui Maa, aga on ainult 318 korda raskem.Jupiteri keskmine tihedus on umbes neljandik Maa omast, mis näitab,et Jupiter koosneb gaasidest, mitte metallidest ja kivimitest, nagu sisemised planeedid. Jupiteri atmosfäär 1000 km paksune. Atmosfääri all on 24000 km paksune kiht, milles gaas läheb sujuvalt üle vedelaks molekulaarseks vesinikuks ja 46000 km paksune nn. Metallilisevesiniku tsoon. Kuigi atsmosfääris leidub ka veeauru pole elu sellel gaasi planeedil võimalik. 2.6 Saturn Ta on suuruselt teine planeet Päikesesüsteemis. Teda nimetatakse veel rõnga planeediks, kuna teda ümbritsevad tolmust ja kivikestest moodustunud rõngad. Saturnil kulub tiiruks ümber Päikese 29 Maa aastat ning on Päikesest 1,425 miljonit km. Saturni läbimõõt on Maa omast 9 korda suurem. Ta on lapik planeet, kuid lapikuse uurimist segavad rõngad. Saturn pöörleb väga kiiresti