Plastsete metallide lõikamisel on laastu tekkel määrava tähtsusega plastsed deformatsioonid, habrastel need praktiliselt puuduvad. Suurtel kiirustel, samuti plastsete metallide lõikamisel, laastu elemendid jäävad kokku, tekitades voolava laastu, mis keerdub spiraali. Habraste heterogeensete materjalide, näiteks malmi, lõikamisel ei teki üldse korrapärast keerdu. Lõigatav kiht eraldub sel juhul ebakorrapäraselt tükikestena. Teriku kasvaja: Teatud lõikekiirusel kleepuvad sitkest metallilaastust murenenud metalliosakesed surve ja tekkinud kõrge temperatuuri tõttu lõikuri teriku lõikeservale, moodustades teriku kasvaja. Kasvaja muudab lõikuri geomeetriat ja, kaitstes nõnda lõikaserva, vähendab selle kulumist. Teisest küljest kasvaja tekkimise ja eemaldumise tõttu väheneb töötlemistäpsus. Soojusnähud laastueraldumisel: Laastueraldumisprotsessis tekkiv soojus soodustab lõikuri kulumist ja vähendab tema püsivusaega, mõjustab töödeldud pinna kvaliteeti, muudab
lõiketingimused. Väikesel lõikekiirusel tekib elemendiline laast (laastu kihid on üksteisest eraldunud). Suurtel kiirustel, samuti plastsete metallide lõikamisel, laastu elemendid jäävad kokku, tekitades voolava laastu, mis keerdub spiraali. Habraste heterogeensete materjalide, näiteks malmi, lõikamisel ei teki üldse korrapärast laastu. Lõigatav kiht eraldub sel juhul ebakorrapäraste tükikestena (nn. murdelaast). Teriku kasvaja Teatud lõikekiirusel kleepuvad sitkest metallilaastust murenenud metalliosakesed surve ja lõiketsoonis tekkinud kõrge temperatuuri tõttu lõikuri teriku lõikeservale, moodustades teriku kasvaja. Kasvaja puruneb aeg-ajalt ja haaratakse laastu poolt kaasa. Kasvaja on kiilja kujuga ja kõva, nii et ta on ise võimeline lõikama metalli. Kasvaja moodustub plastsete metallide lõikamisel kiirustel 0,02...1,3 m/s, eriti märgatavalt keskmistel kiirustel 0,2...0,5 m/s. Kasvaja muudab lõikuri geomeetriat ja, kaitstes nõnda
annaabi.ee 
