argielus vähem tuntud metall titaan (see paistab silma ka keemilise vastupidavuse poolest, kuid tema kasutamist piirab suhteliselt kõrge hind). Enamik metalle on küllaltki kõvad. Eriti kõva on kroom. Samas on ka võrdlemisi pehmeid metalle, mida on võimalik isegi küünega kriimustada, näiteks plii ja puhas kuld.Metallide kõvadus sõltub oluliselt metalli puhtusest. Lisandeid sisaldavad metallid on enamasti märgatavalt kõvemad kui puhtad metallid. Kõvaduse suurendamiseks sulatatakse metallidesse mitmesuguseid lisandeid (enamasti teisi metalle). Hea elektrijuhtivuse tõttu kasutatakse metalle elektrijuhtmete ja mitmesuguste elektriseadmete valmistamisel. Parima elektrijuhtivusega metallid on hõbe ning vask. Võrdlemisi hästi juhib elektrit ka alumiinium. Hea peegeldumisvõime tõttu saab metalle kasutada peeglite valmistamisel. Vanasti kasutati peeglina siledaid poleeritud metallpindu. Tänapäeval kantakse õhuke
Kui oksüdatsioon kulgeb ebaühtlaselt, siis võib isegi tühine massikadu oluliselt vähendada tugevust. Näiteks terasdetaili hoidmisel üks tund 15-protsendilises raudtrikloriidilahuses on massikadu tühine, tugevus väheneb aga 2/3 võrra. Kui väikese süsinikusisaldusega terast hoida 3-protsendilises naatriumkloriidilahuses (näiteks merevees), väheneb tugevus 80 %, massikadu aga praktiliselt ei ole. Edasisi järeldusi merevee või soolaseguse lumevee toime kohta metallidesse võib teha igaüks ise. Korrosiooni ohtlikkus ei seostu üksnes korrodeeruva materjali massi muutumisega. Palju olulisem on konstruktsioonimaterjali mõningate omaduste halvenemine. Huvitav tähelepaneks tehti Kuult pärineva raua korrosioonikindluse uurimisel. Kui Kuu-raud sattus nn maisesse õhku, kokkupuutesse hapniku ja õhuniiskusega, oleks ta pidanud kiiresti oksüdeeruma, midagi niisugust aga ei juhtunud. Nüüd on Kuu- raud seisnud õhus juba aastaid ilma mingite korrosioonijälgeteda.
annaabi.ee 
