elektrolüüsiks. Alalisvoolu läbijuhtimisel elektrolüütide lahusest vi sulatatud elektrolüüdist liiguvad katioonid katoodile ja anioonid anoodile. Elektroodidel ioonid kaotavad oma laengu ja muutuvad neutraalseteks osakesteks. Elektrolüüsiprotsesside detailsemaks käsitlemiseks liigitatakse elektrolüüsi järgmiselt: 1) elektrolüüs sulatatud soolades, 2) elektrolüüs vesilahustes inertsete elektroodidega 3) elektrolüüs vesilahustes metallelektroodidega. 1. Sulatatud soolade elektrolüüsil redutseerub katoodil metall ja anoodil oksüdeerub anioon. 2. Elektrolüütide vesilahuste elektrolüüsil vtavad elektrolüüsiprotsessist osa ka vee molekulid. Inertsed elektroodid esinevad elektrolüüsiprotsessis ainult laengute edasikandjatena ja ise protsessi käigus keemiliselt ei mu 3. Metallelektroodide kasutamise korral soolade vesilahuste elektrolüüsil on eriti oluline anoodi materjal. Kasutatakse
elektrolüüsiks. Alalisvoolu läbijuhtimisel elektrolüütide lahusest vi sulatatud elektrolüüdist liiguvad katioonid katoodile ja anioonid anoodile. Elektroodidel ioonid kaotavad oma laengu ja muutuvad neutraalseteks osakesteks. Elektrolüüsiprotsesside detailsemaks käsitlemiseks liigitatakse elektrolüüsi järgmiselt: 1) elektrolüüs sulatatud soolades, 2) elektrolüüs vesilahustes inertsete elektroodidega 3) elektrolüüs vesilahustes metallelektroodidega. 1. Sulatatud soolade elektrolüüsil redutseerub katoodil metall ja anoodil oksüdeerub anioon. 2. Elektrolüütide vesilahuste elektrolüüsil vtavad elektrolüüsiprotsessist osa ka vee molekulid. Inertsed elektroodid esinevad elektrolüüsiprotsessis ainult laengute edasikandjatena ja ise protsessi käigus keemiliselt ei muutu. 3. Metallelektroodide kasutamise korral soolade vesilahuste elektrolüüsil on eriti oluline anoodi materjal.
elektrilisi omadusi. Laetud osakeste tekitatud elektrivoolu (ühik amper, A) ja potentsiaali ehk pinge (ühik volt, V) uurimiseks on vaja tekitada vooluring. Sellise süsteemi näiteks on galvaanielement ehk elektrokeemiline rakk. Elektrokeemiline rakk kujutab endast kahest lahusest koosnevat süsteemi, mis on omavahel elektroodide ja soolasilla abil ühendatud nii, et saaks tekkida vooluring. Antud juhul on tegemist ZnSO4 ja CuSO4 vesilahustega ning nendesse vastavalt sukeldatud Zn ja Cu metallelektroodidega. Elektroodid on omavahel ühendatud ühest küljest juhtmete kaudu läbi voltmeetri ja teisest küljest lahustevahelise soolasilla kaudu, moodustades selliselt vooluringi. Soolasild kujutab endast klaastoru, mis on täidetud küllastatud soola lahusega (näiteks KCl küllastatud vesilahus). Soolasild on otstest suletud poorsete plaatidega, mille tõttu ei saa anumates ja soolasillas olevad lahused omavahel seguneda, kuid on võimelised laenguid üle kandma.
joonis järgmisel leheküljel. See koosneb happe vesilahusega täidetud anumast ja kahest erinevast 2 metallist valmistatud elektroodist, enamasti võetakse nendeks metallideks vask ja tsink. Happemolekul laguneb vees lahustudes positiivseks vesinikiooniks ja negatiivseks happejääkiooniks. HCl H Cl . Negatiivsed happejääkioonid reageerivad metallelektroodidega ja annavad neile seetõttu negatiivse potentsiaali. Et tsink on vasest keemiliselt aktiivsem, reageerib ta intensiivsemalt ja seetõttu saab ka negatiivsema potentsiaali kui vask. Järelikult tekibki tsink- ja vaskelektroodi vahel nullist erinev potentsiaalide vahe. Üldjuhul on potentsiaalide vahe seda suurem, mida erinevama aktiivsusega on metallid, s.t. mida kaugemal nad paiknevad teineteisest metallide keemilise aktiivsuse pingereas. Zn Cu
annaabi.ee 
