keskmiselt 1000 W energiat, ekvaatoril aga ligi 1500 W/m2. Päikesepatareisid valmistatakse nii räni kui galliumarseniidi baasil, nende kasutegur on 15...30%. Seega peaks meie kliimas saama 1 m2-lt keskmiselt 200 W elektrienergiat. Joonis 4.5. Fotodioodi ehitus, tingmärk ja väliskuju. Mõnel neist on valgusdioodiga sarnanev korpus. [3, 5]. Fotodioodide eelkäijateks olid ventiilfotoelemendid. Ventiilfotoelemendi metallalusel on pooljuhikiht, sellele on pihustatud õhuke poolläbipaistev metallikiht, mis on teiseks elektroodiks. Pooljuhi ja metalli vahel tekib tõkkekiht (pn-siire), millel on ventiiliomadused ja fotoelektromotoorjõu tekitamise võime. Toodeti vaskoksiid, seleen, väävel-tallium- ja väävelhõbe-ventiilfotoelemente. Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 7 (43)
Balloonide värv on punane, AGA järgi hall. Suudmik on keevitatud balloni ülaossa, alla aga põhi ja balloni king. Ventiil suudmikul on messingist. Täidetakse balloonid rõhuni 1,6 Mpa. Balloonis on 1 liitri kohta 0,425 kg vedelgaasi, seega 55 liitrises balloonis 24 kg gaasi (veeldatud) ja tarbimine ei tohi ületada 0,35 liitrit sekundis. Balloonide vedamisel peavad balloonid asuma puitalusel vastavates pesades, metallalusel tuleb aga balloni pesad üle kleepida pehmest ainest materjaliga. Balloonid peavad asetsema auto veokastis risti sõidusuunaga, nii et kübarad oleksid ühel pool ja ei ulatuks üle auto veokasti äärest. Püsti on lubatud ballone vedada ainult erikonteinerites. Hapniku ja atsetüleeniballoonide lahtiselt vedamine on rangelt keelatud igat liiki veokitega. See ei kehti balloonide vedamisel erikonteinerites ja kahe ballooni vedamine töökohale erikäruga, kus nad on kindlalt kinnitatud