Mäng ja lapse kognitiivne areng
Sotsiaalse kompetentsuse moodustavad oskused, mis omandatakse sotsialiseerumis protsessis.
Saksa psühholoogiaprofessor R. Oerteri pikaajalised uurimused on näidanud, et lapsed tahavad
väga omaealiste või vanemate lastega mängida. Ergutusi mängu arenguks teiste laste poolt võib
ainult siis saada, kui juhtival lapsel on edumaa sotsiaalses kompetentsuses.
Õppimine toimub kolmes järgus: vea sisseviimine (näiteks teesklemine, et minnakse maksmata
ära); vea kindlakstegemine (näiteks metakommunikatsioonis); vea parandamine ning õigete
toimingute kättenäitamine.
Prosotsiaalne käitumine ja mäng
Sotsiaalset käitumist võib mõista interaktsioonina suhtluspartnerite vahel üldiselt aktsepteeritud
põhimõtete (näiteks õiglus, ausus) alusel. Prosotsiaalse käitumise all mõeldakse käitumist, mis
seisneb valmisolekus teiste abistamiseks, omakasupüüdmatus hoolitsemises, isegi
eneseohverduses ilma vastutasu ootamata või saamata.
annaabi.ee 
