Gerard Genette, „Narrative Discourse“
- jutustaja on püsivalt/muutumatult jutustuse peategelane (autodiegeetiline)
- mängib vähemtähtsamat rolli olles vaatleja või tunnistaja (nt Dr. Watson)
Jutustaja suhe oma loosse on muutumatu: isegi, kui mõni tegelane hetkeks kaob,
teame, et ta kuulub narratiivi ,,diegeetilisse universumisse" ning varem või hiljem naaseb,
kuid võib märgata, et heterogeenilisest autodiegeetilisse muutumine toob endaga teise
muutuse: metadiegeetilisest diegeetilisse (või pseudo-diegeetilisse). Tegelaskuju võib minna
,,temast" ,,minasse", ilma (narratiivi-) instantside kihistumine kaoks (nt Santeuil´i Recherche
´sse )
Kui narratiivis määratleda ,,jutustaja" staatus narratiivi taseme (extra- või intradiegeetiline) ja
ja tema suhtesse looga (hetero-või homodiegeetiline) järgi, saab esitada 4 eri tüüpi jutustaja
staatust:
(1) extradiegeetiline - heterodiegeetiline paradigma: Homeros, esimese astme jutustajana, jutustab