Elavhõbe
klooriühendid, vaid seondub ka proteiinidega. Hg eritumise bioloogiline poolestusaeg
inimorganismis on u 70 päeva, kalades u 2 aastat. Kalad võivadki olla (olenevalt piirkonnast)
põhiliseks Hg allikaks inimorganismile, kus see element deponeeritakse peamiselt neerudesse
(kuni 90 % üldsisaldusest). Kuid Hg sisaldub ka loomulikult õhus, kust inimene omastab seda
u 80 % ulatuses (Hg eraldub ka maa sügavusest normaalsetes geoloogilistes protsessides).
Teatud mikrobioloogilistes metabolismiprotsessides võib looduses anorgaanilisest
elavhõbedast moodustuda äärmiselt mürgine dimetüülelavhõbe (CH3)2Hg ja
metüülelavhõbeioon CH3Hg+. Lahustuvate Hg-ühendite surmav annus inimesele (ühekordsel
sissevõtmisel) on orienteeruvalt 200 300 mg. Vedela metallina on Hg lühiajalisel
kokkupuutel suhteliselt ohutu; ohtlik on aurude regulaarne (eriti pikaajaline) sissehingamine.
6.2 Elavhõbeda saaste allikad
Keskkonda satub elavhõbe paljudest allikatest
annaabi.ee 
