puhul. Just valkude mitmekesisus on selleks molekulaarseks/materiaalseks baasiks, mis lubab lahendada enamikku elutegevuseks vajalikke füsioloogilisi funktsioone. Normaalne oleks, kui valgud kataksid 10...15% inimorganismi üldisest energiavajadusest. Valkude osa keha üldises energeetilises metabolismis on oluline nälgimise või pikaajalise füüsilise koormuse korral. Normaalsel elutegevusel ja toitumisel on see mõõdukas. Valkude lammutamisel saadud aminohapete süsinikskelet võib metaboliseeruda glükoosiks (enamus aminohappeid) ja ketoaineteks (leutsiin, fenüülalaniin ja türosiin). Valkude tarbimine. Tarbitavate toiduvalkude kogus peab tagama tasakaalustatud lämmastikubilansi. Normaalne ööpäevas tarvitavate valkude hulk jääb 50...100g piiresse. Ööpäevas lammutab inimorganism umbes 350...400g kehavalke. Samapalju ka sünteesitakse et säiliks tasakaal. Valgud uuenevad pidevalt. Kõige kiiremini soole limakesta, maksa, pankrease, needude ja vereplasma valgud
enama operoni poolt kõikidel spoore moodustavatel batsillidel ja klostriididel. CaDPA vabanemine lõpetab germinatsiooni I faasi ning kutsub esile II alguse. Koore-lüütilised ensüümid lagundavad peptidoglükaankoore. Koore lagundamisel saab iduraku sein laieneda ning tuum suureneda, võttes endasse vett. Selle tulemusena saab läbi germinatsiooni II etapp (Joonis 3). Tuuma veesisaldus tõuseb kuni 80%, mis on võrdne kasvavate rakkudega. Veesisaldus võimaldab tuumal metaboliseeruda. Algab väljakasv – toimub makromolekulaarsüntees, mis muudab germineerunud spoori kasvavaks rakuks (Setlow, 2014). 5 Joonis 3. Germinatsiooni faasid (Setlow, 2014) 6 2 BACILLUS LIIGID 2.1 Kliinilised ilmingud Perekonda Bacillus kuulub peaaegu 250 liiki. Meditsiiniliselt olulised on õnneks neist ainult vähesed
annaabi.ee 
