Täielikul mineraliseerumisel jääb alles ainult lisanditest (nt täiteainetest) pärit jääk. Järelikult on otstarbekas kasutada bioplastide sarrus- ja täiteainetena biolagunevaid aineid (looduslikku kiudu) või mineraalaineid (kriit, dolomiiditolm). Prügilas on biolagunemine aeglane, sest keskkond on kuiv ja O2 ei pääse piisaval määral ligi. Osa laguaineid infiltreerub pinnasesse ja ohustab põhjavett. Aeroobne protsess läheb prügilas küll üle anaeroobseks ning tekkivat metaanirikast biogaasi saab kasutada kütusena. Bioplasti kompostimine kulgeb hästi, kui see laguneb soodsates tingimustes (piisavalt hapniku, sobiv pH ja temperatuur, paras niiskus). Kuna CO2 tekkimine on siis kontrolli all ning seda tekib täpselt nii palju kui fotosünteesil taimse plastitoorme kasvamisel õhust saadi, ei kaasne kompostimisega ka keskonna saastamist. Peale kompostitamist on üsna tavaline bioplastjäätmete käitlusviis põletamine. Ka see on
rajatisi. Prügila peaks rajatama võimalikult vähe vett läbilaskvale ja suhteliselt tasasele maapinnale, rakendades täiendavaid tehnoloogilisi abinõusid. Jäätmetest läbiimendunud vesi kogutakse prügila aluspõhjale Nõrgvee käsitlusvõimaluseks võib olla tema tagasipumpamine jäätmemassi. Prügilagaasi allikaks on prügilasse paigutatud jäätmetes oleva orgaanilise aine bioloogiline lagunemine. Metaanirikast gaasi saab kasutada energiaallikana, milleks paigutatakse prügimassiivi gaasikogumistorud. Prügila keskkonnaohtlikkust vähendavad ka õiged hooldusvõtted. Kaasaegset prügilat (jäätmekäitlusettevõtet) iseloomustavad järgmised tunnused: jäätmete eelsorteerimine: prügilasse ei tohi viia kasutuskõlblikke materjale ja probleemjäätmeid, sealhulgas ohtlikke jäätmeid; jäätmete vastuvõtu korraldamine: prügimäe hooldaja peab teadma, milliseid jäätmeid ja kui
rajatisi. Prügila peaks rajatama võimalikult vähe vett läbilaskvale ja suhteliselt tasasele maapinnale, rakendades täiendavaid tehnoloogilisi abinõusid. Jäätmetest läbiimendunud vesi kogutakse prügila aluspõhjale Nõrgvee käsitlusvõimaluseks võib olla tema tagasipumpamine jäätmemassi. Prügilagaasi allikaks on prügilasse paigutatud jäätmetes oleva orgaanilise aine bioloogiline lagunemine. Metaanirikast gaasi saab kasutada energiaallikana, milleks paigutatakse prügimassiivi gaasikogumistorud. Prügila keskkonnaohtlikkust vähendavad ka õiged hooldusvõtted. Kaasaegset prügilat (jäätmekäitlusettevõtet) iseloomustavad järgmised tunnused: jäätmete eelsorteerimine: prügilasse ei tohi viia kasutuskõlblikke materjale ja probleemjäätmeid, sealhulgas ohtlikke jäätmeid; jäätmete vastuvõtu korraldamine: prügimäe hooldaja peab teadma, milliseid jäätmeid ja kui
parki, spordiväljakut või sarnaseid rajatisi. Prügila peaks rajatama võimalikult vähe vett läbilaskvale ja suhteliselt tasasele maapinnale, rakendades täiendavaid tehnoloogilisi abinõusid. Jäätmetest läbiimendunud vesi kogutakse prügila aluspõhjale Nõrgvee käsitlusvõimaluseks võib olla tema tagasipumpamine jäätmemassi. Prügilagaasi allikaks on prügilasse paigutatud jäätmetes oleva orgaanilise aine bioloogiline lagunemine. Metaanirikast gaasi saab kasutada energiaallikana, milleks paigutatakse prügimassiivi gaasikogumistorud. Prügila keskkonnaohtlikkust vähendavad ka õiged hooldusvõtted. Kaasaegset prügilat (jäätmekäitlusettevõtet) iseloomustavad järgmised tunnused: jäätmete eelsorteerimine: prügilasse ei tohi viia kasutuskõlblikke materjale ja probleemjäätmeid, sealhulgas ohtlikke jäätmeid; jäätmete vastuvõtu korraldamine: prügimäe hooldaja peab teadma, milliseid
suunatakse puhastisse. Nõrgvee käsitlusvõimaluseks võib olla ka tema tagasipumpamine jäätmemassi. Joon. Prügila elu erinevad etapid Prügilagaasi allikaks on prügilasse paigutatud jäätmetes oleva orgaanilise aine bioloogiline lagunemine. Algul on lagunemine aeroobne, kuid prügikihtide kasvades muutub see õhuhapniku puudumisel anaeroobseks. Moodustuv prügilagaas sisaldab põhikomponentidena metaani ja süsihappegaasi. Metaanirikast gaasi saab kasutada energiaallikana, milleks paigutatakse prügimassiivi gaasikogumistorud. Uutes prügilates võidakse gaasikogumistorud paigutada jäätmemassi koos jäätmete ladestamisega. Vanades prügilates võib gaasikogumistorud puurida jäätmemassi või kaevata jäätmemassi sisse. Prügilagaasi kogumine vähendab nii atmosfääri reostamist kui ka alandab nõrgvee reostustaset. Prügila keskkonnaohtlikkust vähendavad ka õiged hooldusvõtted.
annaabi.ee 
