Metaan ja kliima soojenemine
karjakasvatus (kariloomad söövad taimi, mis nende kõhus fermenteeruvad, mille tulemusena
hingavad loomad välja metaani ja seda sisaldab ka nende sõnnik) . Ülikoolide andmetel
paisatakse aastas atmosfääri üle 500 miljoni tonni metaani, millest kolmandiku põhjustab just
karjakasvatus. Näiteks Austraalias langeb veiste "süüks" umbes 1618% metaanist, mis
sealmail õhku paisatakse. Nii on püütud mitmetes riikides, sealhulgas ka Eestis kehtestada
kariloomade "metaanimaks".
Lehm sööb aasal rohtu. Õhtupäike kuldab tema sarvi. Eemalt kostab hobuse hirnatus. See
idüll on tagatud tänu bakteritele. Lehm saab rohtu seedida vaid tänu oma kõhus elavatele
mikroobidele. Need lagundavad heina ja eristavad metaani. Sõraliste ja kabjaliste karjad
paiskavad atmosfääri tohutul hulgal metaani. Nii nagu ka soodes ja prügimägedel elavad
bakterid. Metaan on üks kasvuhoonegaasidest. See soojendab Maad. Soojas kasvab rohi
kiiremini