Mink, tuhkur ja nugis
ja jägedel on näha varbapäkkasid, metsnugise tallaalused on aga karvadega. Rohus liikudes
võib segamini ajada ka naaritsatega, kes nugistele sarnaselt hüpeldes liiguvad.
Levik ja arvukus Eestis
Metsnugised on levinud üle terve Eesti. On selge, et nii liikuva looma arvukust on suhteliselt
raske täpselt kindlaks määrata, mistõttu on välja pakutud umbkaudne number, mis väidab, et
Eestit asustab umbes 4000 metsnugist.
Eluiga.
Vabas looduses 8-10 aastat. Vangistuses on mestnugis elanud 18 aastaseks.
Pereelu
Pisikesed, umbes 30 grammi kaaluvad metsnugised sünnivad märtsis-aprillis pärast kuupikkust
tiinusperoodi. Juba poole aasta pärast asuvad noored nugised iseseisvat elu elama.
Toidulaud
Nugise toidulaua katavad peamiselt loomne toit, mille juurde tarbitakse võmalusel marju ja mett.
Loomsest toidust moodustavad põhilise osa linnud, oravad, kõiksugu muud närilised ja
suuremad mardikad. Metsnugised ei löö risti ette ka endast palju suurema saaklooma