Arc de Triomphe
Surma
mõistetud koos kehaga. Midagi, mis ainuüksi kasvutungist aetuna veel ahnelt sõi ja imes,
midagi, mis kord aedades mängida ja millekski saada tahtis, inseneriks, preestriks, sõduriks,
mõrtsukaks, inimeseks; midagi, mis tahtis elada, kannatada, õnne tunda ja hävitada
ettevaatlikult liikus instrument piki nähtamatut seina, leidis vastupanu, murdis selle õrna
kindlusega, tõi välja lõpp.
Lk 108,,,,Sa vaata: kas me saame veel midagi Messmanni heaks teha? Ei saa. Kas sa usud,
et me oleksime kõik teinud, kui oleks kas või üksainukene sanss olnud teda päästa?" /---/
,,Olgu nii. Ta on surnud. Me ei saa enam midagi teha. Kahe päeva pärast aga on meil jälle
minek ja otse ette. Seekord ei ole seal enam nii rahulik. Kui sa nüüd siin niimoodi konutad ja
Messmannile mõtled, sööd sa selle endale sisse. See paneb su närvid tuksi ja sa muutud
ebakindlaks