Olümpiamängud
Pühaliku lepingu
tekst graveeriti vasest kettale (nn. Iphitose kettale), mida säilitati peajumalanna Hera templis.
884-780 eKr Olümpiamängud pühendatakse algul Pelopsile, hiljem Zeusile.
776 eKr Esimesed tõepärased teated olümpiamängude võitjatest: Elisest pärit kokk
Koroibos võidab ühe staadioni jooksu ja tema auks nimetatakse esimene olümpiaad (nelja-
aastane ajavahemik olümpiamängude vahel).
752 eKr Messiinlane Diakles saab esimese olümpiavõitjana autasuks sümboolse
õlipuuoksa. Oksad pidi olema kuldnoaga lõiganud sünnipäraselt puhas helleni soost 12-aastane
poisike, kelle vanemad on sel ajal elus.
748 eKr Järjekorras kaheksandad mängud ( aga ka hiljem peetud 34. ja 104.
olümpiamängud) tunnistatakse antimängudeks. Mängude korraldamise õigus kuulus Elisele, kuid
neil aastatel oli Olümpia Pisa ja tema liitlaste valduses.