Holokaust
ja kollektivismi põhimõtteid rakendades. Ühiskonna hädades süüdistati juute, kommuniste ja
sotsialiste ning korrumpeerunud parlamentaarset korda. Natsionaalsotsialismi erijooned olid
äärmine agressiivsus ja järjekindel rassism, eriti antisemitism. 1929–1933 majanduskriisi ajal
muutus see massiliikumiseks, leides laialdast toetust pettunud rahvakihtides. Kriisi oludes sai
rahvale kergesti sisendada messianistlikke ideid, tugeva korra nõuet ja esitatud vaenlaste koondkuju.
Natsionaalsotsialistid tahtsid luua nn uue Euroopa, nt eestlaste jaoks pidi sellega kaasnema üldine
saksastamine.
Eesti Entsüklopeedia nr 6, Tallinn Valgus 1992.
Allikas 3
Rassiteooria
Natsionaalsotsialistid ületähtsustasid vaimsete omaduste rassilist ja rahvuslikku determineeritust.