"messiaadi" - 1 õppematerjal

Soome kirjanduse ajalugu

Cajanuse luuletus (Etkös ole Ihmis parca) mille ta sepitses vist surivoodil, erineb senisest soomekeelsest kirjandusest kahes suhtes: väljenduse haruldase intensiivsuse ja keelelise küpsuse poolest. Värsitehnika seisukohalt vaadatuna on Cajanuse laul niisama hämmastav õnnestumine nagu filosoofilise mõtteluuletusena. Värsimõõt raske ja nõuaks veel tänapäevalgi kasutajalt märkimisväärset osavust. Teine 17.sajandi tähtis luuletaja oli Matthias Salamnius, esimese soomekeelse messiaadi autor. Kui Cajanuse luuletuse väärtuseks oli nägemuse jõulisus ja keelekasutuse ilmekus, siis Salamniuse väärtuseks on sõnastuse sujuvus ja ulatusliku kompositsiooni valitsemine. Stiil ei ole nii lööv ja särav nagu Cajanusel aga see on hea "normaalstiil". Soome laulikutest kasutas sõjakoleduste kurtmise teemat Gabriel Calamnius 11-laululises , rahvaluule värsimõõdus kirjutatud tsüklis "Soome leinalaulud". Calamnius esindabki juba hilisemat aega, 18