Soome kirjanduse ajalugu
tsükli tuumik. Koosneb kirevaist motiivkildudest. Ükski teine vanadest soome
kangelasrunodest ei ole lähem Islandis 12. ja 13. sajandil jutustatud suguvõsa-legendidele ja
ühtlasi ka Skandinaavia lääneosades sepitsetud kangelaslauludele.
Legendirunod
Mõjutusi ka kaugemalt kui vaid Rootsi ja Venemaa, kuna soome noorukid reisid lõuna poole,
et õppida Lääne-Euroopa ülikoolides. Legendirunodest kõige ulatuslikum on "Looja laul".
Messiaad sisaldab rahvapärase versiooni jõulu ja lihavõtte sündmustest: Maarja jääb rasedaks,
süües mäelt pohlamarja; sünnitab tallis, kuna talle ei anta külast sauna; päike aitab Loojal
hauast tõusta, uinutades valvurid; Looja tüssab kuradit ja ja aheldab ta igiaegadeks kaljusse.
Paljusid motiive saab omistada Uuele Testamendile, apokrüüfilisele kirjandusele, teiste maade
legendilauludele ja kirikumaalidele.
"Piiskop Henriku surmalaulu" on nimetatud soome rahvuslegendiks. Runos esineb