Polis Riigivormiks polis e. linnriik Linnriigi täieõiguslikud elanikud on kodanikud. Kodanik osaleb linnriigi valitsemisel ja moodustavad sõjaväe Kodanikud osalevad rahvakoosolekul ja linnriigi nõukogus. Igal aastal valitakse riigiametnikud aristokraatide hulgast. Sparta Asub Lakoonika maakonnas Kodanikkonna moodustavad spartiaadid. Perioigid vabad, kuid kodanikuõigusteta. Heloodid alistatud orjad (naaberriigist Messeeniast) Otsused tehakse spartiaatide koosolekul Venemate nõukogu e. geruusia 2 kuningat 5 efoori kuningate tegevuse ja riigiametnike kontrollimiseks (valitakse igal aastal uued) Ateena Asub Atika maakonnas Kodanikud on kõik vabad meessoost põliselanikud. Kodanikud osalevad rahvakoosolekul Tähtsamad ametnikud 10 strateegi e. väejuhti 500 liikmeline nõukogu tegutseb koosolekute vaheajal
Kumbki neist polnud aristokraatlikku päritolu, ent kui päratult rikas ja jumalakartlik Nikias oli aristokraatia poolt ilmselt omaks võetud, siis nahaparkal (pigem küll töökoja omanik) Kleon rõhutas sageli robustselt oma rahvalikku tausta. 425. a. hõivasid ateenlased Pylose neeme Messeenia rannikul ja Kleonil õnnestus vangistada lähedasel Sphakteria saarel mõnisada vastast, teiste seas 120 spartiaati. See oli suur võit: Pylosest sai varjupaik Messeeniast põgenevatele helootidele ja spartalased pidid loobuma Atika iga-aastasest rüüstamisest, sest ateenlased ähvardasid vastasel korral vangid hukata. Pealegi oli spartiaatide alistumine kahjustanud Sparta mainet. Kuid oma edu ära kasutada ateenlased ei suutnud. Maismaarünnak Sparta liitlase Teeba vastu lõppes lüüasaamisega Delioni lahingus (424. a.) ja väikese salgaga läbi Kreeka Egeuse põhjarannikule suundunud Sparta väepealik Brasidas kallutas sealseid ateena liitlasi lahku lööma
annaabi.ee 
