Eesti loodus ja majandusgeograafia eksam
hiiukirne. Joa astangu all toimuva intensiivse uuristuse tõttu taanduvad kõik joad ülespoole.
12. Korrosioonilised ja sufosioonilised pinnavormid, näited.
Kergesti lahustuvates kivimites pinna- ja põhjavee lahustuva ning mehaanilise toime ehk korrosiooni
tagajärjel tekivad maasisesed õõnsused – karstivormid.
Kivimiosakeste ja lahustunud ainete väljauhtumisega kivimeist ning setteist kaasneb sageli lahustuvate
kihtide vajumine ja langatusvormide teke – sufosioonilised pinnavormid.
Mesovormidest on levinud kurisud. Mitmekümne meetri laiused lehtri, lohu või liuakujulised
moodustised, kuhu neeldub pinnavesi. Need pinnavormid asuvad peamiselt väikestes nõgudes või
soostunud alade äärtes, kuid leidub ka ojade ja väikeste jõgede sängides. Paljudes kurisutes kaovad
ajutised ojad või jõed maa alla. Vesi tuleb päevavalgele karstiallikatena.
Maa-aluse koopa lae sisselangemisel tekivad langatuslehtrid. Kui lähestikku on palju langatuslehtreid,