kuna nad on kergelt ära tuntavad ja nad on ka vastupidavamad. Kivi-raudmeteoriidid ehk segameteoriidid: Ehk pallasiidid. Segameteoriidid sisaldavad ligikaudu võrdsetes kogustes nikkelrauda ja silikaatseid mineraale. Need suhteliselt haruldased meteoriidid on jaotatud pallasiitideks ja mesosideriitideks. Pallasiidi metalliline raud-nikli osa moodustab omapärase karkassi, mille poorides asetsevad silikaatide kristallid. Mesosideriitides on vastupidi. Silikaatse karkassi poorid on täidetud metalliga. Eestist pole seni segameteoriite leitud. Fotod: Pallase raud, Venemaa, leitud 1749. 6 Märkimisväärsed meteoriidid ja kraatrid Meteoriidid: Hoba on suurim teadaolev meteoriit. Kaalub umbes 60 tonni ja leiti 1920.aastal Namiibiast, Aafrikast. Langes umbes 80 000 aastat tagasi. Allan Hills 84001 ehk Marsi meteoriit
palgioklassi(kuulub päevakivide rühma) või oliviini(rohekas silikaatne mineraal, kivi- ja kiviraudmeteoriitide oluline koostismineraal) suletisi. Need on suhtelised haruldased meteoriidid ja nad jagatakse kahte rühma, milleks on pallasiidid ja mesosideritid. Pallasiit on kivi-raudmeteoriit ning selles esineb ligikaudu võrdselt niklit ja rauda. Mesosideriit Esimesel moodustab metalliline raudnikli osa suhteliselt omapärase karkassi, mille pooridesasetsevad silikaatide kristallid. Mesosideriitides on pilt vastupidine: metalliga on täidetud silikaatse karkassi poorid. 3. Meteoriidid ja meteoriidikaatrid Eestis Eest Teaduste Akadeemia Meteoriitika on koordineeritud meteoriitikaga tegelenud geoloogid. Kui Kaiaverre langes 1821. aastal meteoriit, algas ka Eestis taevakivide uurimine. Eestis on andmeid viie meteoriidi kohta, mistõttu oleme maailmas ka ,meteoriitide lemmikkohal. Tolleaegses kirjasõnas on avaldatud ka langemise asjaolusid,
annaabi.ee 
