Ühiskonna – ja riigikorraldus Vana-Ida riikides
Orja tapmine või
vigastamise korral tuli omanikule kahju hüvtada. Mesopotaamia tsivilatsioon oli
linntsivilisatsioon. Kuigi suurem osa elanikkonnast elas maal, olid just linnad
need, mis määrasid muistse Mesopotaamia ilme. Linnad olid nii poliitilised,
religioosed kui ka majanduslikud keskused. Mesopotaamia riikide sõjavägi
koosnes tüüpiliselt kuninga ja ülikute kaarikutel või ratsa võitlevatest
kaaskondadest ning talupoegadest ja linnaelanikest moodustatud jalaväest.
Mesopotaaia suurriigid ei saavutanud Egiptusele iseloomulikku ranget
tsentraliseerituse ja detailse sisemine korralduse taset, oli vähem reguleeritud.
Egiptus jäi silma rohkem, kui range süsteemiga riik, kus kõik oli planeeritud,
Mesopotaamias ei olnud see nii märgatav. Mõlemad on aga suurriigid, kes on
palju saavutanud nii tänapeval kui ka aastatuhandeid tagasi. Mõlemad on jätnud
suure jälje meie maalima ajalukku.