Mesopotaamia ja Egiptuse skulptuuride omavaheline võrdlus.
Nende kehad on jäigas poosis, isikupärased
jooned ei olnud olulised. Juuksed ja habe nendel kujudel on hoolikalt välja
voolitud, need koosnevad ühesuurustest väljavoolitud lokkidest. Silmad tehti
suured ja sageli asetati nende süvenditesse teisest värvilisest materjalist
silmamunad. Reljeefidel ja steelidel kujutati võitlusstseene ning sündmusi
Gilgameši eeposest, veeupututusest ja teistest müütidest. Figuuridele on tihti
lisatud ornament ja kiri. Nagu ka Mesopataamias domineeris Egiptuses skulptuur.
Kindlasti oli selle põhjuseks usund, et hing võis inimese kuju sisse tagasi
pöörduda. Vaaraosid kujutati tardunud poosides, vasak jalg teisest eespool, käed
külgede peal rusikas. Nende nägudel on kerge naeratus ja pilk suunatud
kaugusesse. Kujud mõjuvad kohmakalt, aga ometi väga suursuguselt. Läbi
aastasadade kujutati vaaraosid alati samasuguses poosis, sama soengu ja
näoilmega. Isikupärased jooned ei olnud olulised. Lihtrahva ja loomade