Kreeta-mükeene kultuur ja inimese kujunemine
Tõelisteks
kunstiteosteks peetakse vanema kiviaja (u 30 000 a. eKr) luust ja kivist pisiskulptuure, mille seas on
kõige rohkem naisekujukesi (nt Willendorfi Venus). Mõni aeg hiljem hakati tegema koopamaale (nt
Altamira Hispaanias ja Lascaux Prantsusmaal). Maaliti mitmesuguseid jahiloomi; maalingud võisid
olla seotud ka usku-musega, et loomakehasse noole joonistamine aitab jahiretkel saaki paremini
tabada.
Paleoliitikumis levis inimasustus ka väljapoole Aafrikat.
Mesoliitikumiinimesed võtsid kasutusele vibu (ja nooled), mis aitas neil edukamalt jahti pidada,
ning kodustasid koera. Peamine sotsiaalne üksus oli sugulusel põhinev kogukond sugukond.
Sugukonnas toimis tööjaotus, mis kujunes vanuse ja soo järgi; mehed tegelesid eelkõige
küttimisega, naised aga koriluse ja saagi varumisega.
Neoliitikumis toimus inimkonna arengus murrang algas üleminek
viljelusmajandusele(põlluharimisele ja karjakasvatusele; seda nimetatakse ka neoliitiliseks
revolutsiooniks)