Mesokiitium eks keskmine kiviaeg
Mesoliitikumist pärinevad esimesed märgid metsade hävimisest
inimtegevuse tulemusena, kuigi massiliseks muutus see alles
neoliitikumis, kui põllumaad oli juurde vaja.
Mõned uurijad paigutavad mesoliitikumi paleoliitikumi koosseisu.
Mesoliitikumi leide on vähe ja nad ei paikne lähestikku. Enamik leide
pärineb suurtest jäätmehunnikutest.
Kunstiajaloos käsitletakse mesoliitikumi enamasti koos neoliitikumiga.
hiline mesokiitium
Eesti
6.5. aastatuhandel eKr muutus ilmastik niiskemaks, jäädes seejuures
soojaks. Talved olid pehmed ja vegetatsiooniperiood pikenes. Algas
taimedele väga soodne kasvuperiood. Kõikjal vähegi sobivatel aladel
kasvasid lopsakad metsad. Üha enam levisid laialehelised puuliigid,
eriti jalakas, pärn ja tamm. On arvatud, et lehtpuud ületasid oma
hulgalt okaspuid kolmekordselt. Metsades elutses rikkalik loomastik.
Samal ajal tekkis Läänemere nõos olnud veekogul jälle ühendus