sõnumi epidermisesse, et moodustuks karvaplakood. · Epidermis vastab signaalile vohades veel sügavamale mesenhüümi. Samal ajal saates signaali mesenhüümi, et see koonduks lõpuks karvajuureks, mis ümbritsetakse vohavate epidermise plakoodi rakkudega. Nõnda tekib epidermaalsest plakoodist algne karvatüvik. 7.1 Karvatupe diferentseerumine Järgmistes staadiumites diferentseerub karvatüvik. Epidermaalse karva idu on ümbritsetud mesodermiga. Selle põhjaks on karvajuur. Selle külgedel on vähem kondenseerunud mesenhüüm, mis varem oli karvajuure osa. Anageenis epidermaalsed maatriksi rakud liiguvad karvasibulas ülesse poole. Nende rakkude saatus määrab ära nende asetus. Folliikuli keskel olevatest rakkudest saab medulla ehk säsi. Äärel asetsevatest rakkudest saavad koor ehk cortex ning kutiikula, mis katab karva karvatupes. 7.2 Karva asetus ja kasv Teatud kehapiirkondades on karvad ja teatud piirkondades mitte
ürgjutt. Vasak-parem kehatelje kujunemine ja sõlme roll selles. Lõigustumise lõpuks on moodustunud välimine trofoblast ja sisemine embrüoblast (sisemine rakumass). Embrüoblastist eraldub ühekihiline hüpoblast õõnsuse poolel. Peale hüpoblasti eraldumist jääb sisemisest rakumassist alles epiblast, selle sisse moodustub amnioniõõs. Hüpoblasti rakkudest saadakse ekstraembüonaalne endoderm, mis moodustab rebukoti. Amnioni ektoderm liitub ekstraembrüonaalse mesodermiga ja annab imetaja esimese lootekesta – amnioni. Pärast amnioni ektodermi eraldumist epiblastist jääb vastu hüpoblasti embrüoepiblast, millest arenevad embrüo ektoderm ja ürgjutt. Ürgjutist arenevad embrüo endoderm ja mesoderm, millest arenavad omakorda embüo mesoderm ja ekstraembrüonaalne mesoderm. Embrüo epiblast ja temaga kokkupuutuv hüpoblast on imetaja iduketas ehk idukilp. Epiblastist kujuneb ürgjutt Henseni sõlmega
annaabi.ee 
