Teistel palutakse viisakalt lavalt lahkuda. Palju loeb hüpnoosis ka hüpnotiseerija lavatunnetus, see aitab publikul hüpnoosi uskuda. Vahel loob hüpnotiseeria illusiooni, et ta kasutab inimese transsi viimiseks võlujõudu. See aitab inimesel paremini hüpnoosile alluda ja lihtsam on teda sügavasse transsi viia. Igal esinejal on oma viis kuidas ta esineb. Paljudel on oma kindel käteasend, mille kaudu hüpnotiseerija edastab energiat hüpnotiseeritavale. See sarnaneb vanaaja mesmerismi, kuid tänapäeval kasutatakse seda dramaatilise keskkonna tekitamiseks. Suureks teguriks on lavakunst, oskus luua õiget meeleolu. Selle juurde kuulub ka valgustuse ja muusika valik ning dramaatilise atmosfääri tekitamine. Kui sobiv meeleolu on loodud on publik juba enne transi esile kutsumist hüpnoosiks valmis. Alustatakse ka vahel juba hüpnotiseeritud vabatahtlikuga, et demonstreerida "hüpnoosi müsteeriumi". See tekitab pealtvaatajatele usu
Ning ta uskus, et võime aidata ja ravida iseennast on igalühel meil olemas. 2.2 Hüpnoosi kasutamine Soti kirurg James Esdaile (1808 1859) on hüpnoosi ajaloos järjekordselt märkimisväärne tegelane. Ta töötas 1840. aastatel Indias Calcutta haiglas. Tolle aja üks probleem kirurgias oli efektiivse anesteesia puudumine. Operatsioonidel olev valu ja ebamugavus põhjustas kõrge suremuse. Ning Esdaile'i lahendus patsientide tuimestamiseks operatsioonide ajal oli mesmerismi rakendamine. Ta oli kuulnud sellest ebatraditsioonilisest tehnikast Euroopas ning otsustas, et tal pole midagi kaotada, kui seda kasutab. Ja tulemused olid muljetavaldavad. Hüpnoosi kasutati selles haiglas operatsioonide ajal rohkem kui 300 ning operatsioonijärgne suremus langes 50 protsendilt 5 protsendini. Esdaile'i üks märkimisväärsemaid operatsioone oli see, kus ta eemaldas ühel mehel kasvaja, mis kaalus 46.7 kilogrammi. Patsient paranes täielikult ja
annaabi.ee 
