leediklaste ja mähkurlaste hulgas. Õunamähkuri ja hernemähkuri väikesi röövikuid võib sageli leida vastavalt õuntest ja hernekaunadest ("õunaussid" ja "herneussid"). Jahuleedik elab peamiselt veskites ning toitub seal nisujahust ja jahusaadustest. Suvel saab puudel märgata võrgendikoilaste röövikute poolt valmistatud valgeid võrgendpesasid, milles nad hulgakaupa elavad. Mõnikord on terve puu mähitud ämblikuvõrgusarnasesse valgesse võrgendisse. Vahaleedik elab mesitarudes ning toitub puhtast vahast. Massilise esinemise korral võivad nad põhjustada mesilasperede hukkumise. Üks Ameerikas elava leedikuliigi röövikud parasiteerivad laiskloomade karvastikus. Suurliblikad on enamuses pisiliblikatest märksa suuremate kehamõõtmetega. Eluviisi alusel jaotatakse nad omakorda kahte rühma. Enamus päeval ringi lendavaid suurliblikaid kuulub päevaliblikate hulka. Neid iseloomustavad laiad tiivad ja otsast paksenenud nuiakujulised tundlad. Ka
14. Iseloomusta kahetiivalisi, too näiteid. Elupaik veekogu lähistel, inimestega, kariloomade ümbruses, 1p tiibu teine paar lisa tasakaaluelund e sumisti, imemis- või pistmissuised Toituvad nektarist, verist Paljunemine munevad toidule jäänustele(vette) arenevad täismoondega 15. Kirjelda kodumesilaste eluviisi (pere koosseis, ülesanded, toit, mee valmistamine, paljunemine, areng, sülemlemine, suhtlemine, orienteerumine, talvitumine). Elupaik mesitarudes. Pere koosseis: 1emamesilane,Isased, töölised(1000-..). Ülesanded: emane muneb, töömesilased: taru puhastamine, vastsete ja ema toitmine, kärgede valmistamine, taru kaitsmine, korjelennud. Toit: mee ja õietolmu segu. Mee valmistamine: nektar segatakse mesilase maomahladega ja aurutatakse välja vesi. Paljunemine: emane muneb kärjekannudesse: 1. Viljastatud munad suutres kannudes, vastseid toidetakse toitepiimaga. 2. Viljastatud munad
äädikhappeks. Metaanhape ehk sipelghape HCOOH Varem toodeti sipelgatest. Sisaldavad: sipelgad, mesilaste mürk, nõgestes, kuuseokastes. · On terava lõhnaga · Ärritava toimega · Mürgine vedelik Kasutatakse: 1)Tekstiilitööstuses kangaste töötlemisel ja värvimisel, 2)Ravimite valmistamisel mesilasmürk 3)Lõhna- ja maitseainete tootmisel, 4) mesinikud kasutavad kahjurite tõrjeks mesitarudes Etaanhape ehk äädikhape CH3COOH Tekib alkoholi käärimisel hapniku käes veiniäädikaks. · Ei ole üldse mürgine · Teravalõhnaline · Külmub juba + 16oC juures tekib jäätaoline kristalne aine - nimetatakse jää- äädikhappeks. ( 99,5%-line) · Seega tahke aine · Hapu maitse · Terav lõhn · Nõrk hape allaneelamisel sööbiv toime · Reageerib metallidega · Leidub ka juustus ja hapupiimas Etaanhappe kasutamine:
annaabi.ee 
