Marc Chagall
päevadest peale tuttavaks enamiku kunstnikega.
Pariisis pidi Chagall hakkama kiiresti endale uut ateljeed otsima, sest Victor Merkleriga
suhtlemine mõjus rõhuvalt ja vilets rahaline olukord ei võimaldanud hotellis ööbida. Chagalli
ateljeekaaslaseks Maine'i umbtänavas oli maalide kopeerija Malik, keda Marc matkida
püüdis, selleks, et elatisraha teenida. Ateljee üürimine osutus Chagallile ikkagi liiga raskeks,
nii asus ta 1912. aasta alguses Mesipuuse. Mesipuus elatud aeg tähendas Chagallile lõpliku
vabanemise perioodi. Mesipuus teostas Chagall ka oma tuntuimad ja silmapaistvamad tööd.
Mesippus sai ta vaid mõne kuuga tuule tiibadesse ning maalis arvukalt igasuguseid pilte.
Seekordse Pariisi-perioodi neli teetähist on ,,Pühendatud minu mõrsjale", ,,Venemaale,
eeslitele ja teistele", ,,Austusavaldus Apollinaire'ile" ning ,,Mina ja küla". Need jõulised
loomeplangust sündinud teosed kätkevad endasChagalli põhilise sõnumi
annaabi.ee 
