Taru
Mesilaste pidamine on edukas poorsest,
õhku läbilaskvast ehitusmaterjalist tarudes. Subel tekib nektari meeks
ümbertöötlemisel palju niiskust, selle eemaldamiseks peab olema tarus ventilatsioon.
Selleks peab tarul olema muudetava suurusega alumine ja lisaks veel ülemine
lennuava. Et mesilaspere kevadel jahedamate ilmadega tugevamaks areneks, peab
taru olema kindlasti soojakindel, sobiva kujuga ja võimaldama mesinikul rakendada
ratsionaalseid mesindusmeetodeid. Lisaks tuleb arvestada et keskmiselt on
töömesilaste haudekärje paksus 25 mm, kärjetänavate laius 12 mm ja vahelaiustega.
Tarude paigutamisel tuleb kinnipidada mitmetest nõuetest: esiteks taru ümber peab
jääma , et selle otste juurde või taha saab setada teise taru, teiseks tagumiste
mesilasperede lennutee ei tohi kulgeda üle eelmises reas asuvate perede, soovitatav
on asetada tarud ühtepidi ritta. Tarud võib asetada ühe- või kahekaupa
malelauakujuliselt. (Talts 1977).