Taimekaitse ME 2012
(teraviljade roostehaigused)
Kirmed taimeosad, kõige sagedamini lehed, kattuvad enamasti valkja või hallika kirmega, mis
koosneb haigustekitaja vegetatiiv- või generatiivorganitest (jahukasted või ebajahukasted)
Eritised haigestunud või vigastatud taimede pinnale erituvad vedeliku tilgakesed. Kui vedelik on
kleepuv ja muutub õhu käes kõvaks, nimetatakse seda kummivooluseks ehk gummoosiks, kui aga
erituv vedelik sisaldab suhkruid, nimetatakse seda mesikasteks (nt. kõrreliste tungaltera)
Deformatsioon mõni taimeosa või kogu taim võib muutuda ebanormaalseks. Muutused võivad
tekkida kas lehtede või viljade kujus (kartuli viirushaigustel lehtede rullumine) või kogu taim
kääbustub (nt. odra viiruslik kääbustumine)
Uusmoodustised haigestunud taimeosade rakud võivad haigustekitaja toimel kiirestipaljuneda,
mille tagajärjel moodustuvad mitmesuguse kuju ja suurusega pahad (nt. nuuter) või ülirikkalt
võrseid (nt
annaabi.ee 
