asendamatud 9 Mee värvus 10 · Mee värvus oleneb otseselt korjetaimedest · Põhilisteks värvuse tekitajateks on taimede pigmendid · Karotiin annab punast, ksantofüll kollast ja klorofüll rohelist värvust 11 · Mee värvus ulatub valkjast tumepruunini 12 · Valge ristik annab heleda, peaaegu värvitu mee · Pärnaõitelt ja mesikalt kogutud nektarist valmib hele mesi 13 · Päevalillemesi on kuldkollane · Kanarbik värvib mee tumepruuniks 14 · Tatralt korjatud nektarist valmib tumepunane mesi 15 · Kevadel ja vihmasel suvel korjatud mesi on enamasti heledam kui suvel, sügisel ja kuival ajal kogutud mesi · Pikemat aega tumedates kärgedes seisnud mesi omandab tumedama värvuse · Lehemesi on tavalisest meest
meetaimed (õitsevad juulis-augustis); c) sügisesed meetaimed (õitsevad augustis- septembris). 2. Mee produktiivsuse järgi: a) peameetaimed pajud, vahtrad, valge ja roosa ristik, vaarikas, raps, pärn, valge mesikas, pajulill, ahtalehine põdrakanep. Nendelt taimedelt saab mett koguda ka monofloorsena (ühelt taimeliigilt). Eestis saadakse headel aastatel monofloorset mett pärnalt, ristikult, rapsilt ja mesikalt. Enamik Eesti meest on segamesi. Peameetaimede mee produktiivsus on üle 100 kg mett hektarilt; b) kõrvalmeetaimed, mille seas on palju ravim- ja mürgiseid taimi, mida ka mesinik peaks tundma. Mesilastele on vajalik meetaimede mitmekesisus. 3. Kasvukoha järgi: a): põllukultuurid; b) aiakultuurid; c) niidu-, soo- ja karjamaataimed; d) umbrohud; e) metsataimed; f) haljasalade ja parkide taimed. Eestis tagavad looduslikud korjemaad 80% korjest, millest omakorda 50% pärineb metsast
annaabi.ee 
